Andrus Kivirähk, JUMALA LOOD


Pisikeses köites paarilehelised mõttemõlgutused. Kui inimene on Jumala näo järgi, siis on ka need Jumala pajatused igaühele arusaadavad. Või siiski mitte – kui teil ikka huumorimeelega probleeme, siis ei ole mõistlik neid lugusid ette võtta. Raiskate oma aega, sapimeeter läheb punase peale, juuksed hallimaks ja elupäevi vähemaks.

Loodetavasti pole autor pahane, kui siia nii iseloomustamiseks väikese väljavõtte teen:

“Mind see sinu väike räpane äri ei huvita!” kärkisin mina. “Kah mul asi! Pääses oma piiblitega kooli kojamehest mööda ja nüüd kiitelb! Mina räägin suurtest rahadest! Sa vaata, mis praegu Tallinna lauluväljakul toimub! Õllesummer! Kogu eesti rahvas on seal koos ning joob ja õgib, nii et maa on must!”

“Oh see, püretatud orgia!” võdises Põder. “Alkoholikuradit teenivad seal, patuasi!”

“Pole sinu asi mulle patust rääkida!” läksin ma juba päris marru. “See on ikka hämmastav, millised sulased mul on! Miks on alati nii, et vanakurat põrgus ajab oma poistega kamaluga pappi kokku, aga mulle jäävad ainult sandikopikad! Mees, Õllesummeril liiguvad miljonid, aga kiriku korjanduskarpi poetatakse ainult sente.”

“Noh nii hull see asi ka pole,” muheles peapiiskop. “Üks Stockholmist pärit usklik abielupaar pani hiljuti tervelt viiskümmend Rootsi krooni!”

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: