Selline huvitav pisike kohalik üritus. Mulle on sellised alati meeldinud, on natuke spartalikuma ja kodukootuma korraldusega, ilma suurte massideta ja üldse mõnusamas meeleolus. Miks mitte kodumaa sünnipäeva tähistada väikese liigutamisega ehki kutsutakse ja ilmselt ka iseenesest mõistetavamaks peetakse:
Kui tahaks Tartu Maratoni korraldusega paralleeli tõmmata, siis saaks seda selle poolest teha, et stardi- ja finišipaik asuvad eri kohtades. Vahemaa pole teab mis suur, ning kahjuks sai alles hiljem selle peale tuldud et autodega vangerduste tegemise asemel oleks võinud pärast ju lihtsalt tagasi suusatada. Osad nii ka tegid. Keegi oleks võinud foorumis soovitada. Igatahes järgmine kord jälle targem.
Ehhki karmid juhendid välistasid sõitu alla 20 kraadide korral ja lapsed ei tohtinud juba vist 15 ga osa võtta, sõit siiski 25 kraadise pakase pärast stardis ära ei jäänud. Tundub karm jah? Karm on hoopis see, kui kiirest nüüd juba päikese käes õhk soojeneb. Täiesti uskumatu. Ja mina jätsin Tartu Maratonile minemata. Jälle targem.
Start paugutati väikse hilinemisega lahti, enne seda sai telefon träkkima lülitatud (huvitav kauaks telefonidel veel kõne funktsiooni külge pannakse?). Kiiruga tehtud rada läks kohe peale starti 2-realiseks. Suurt jama sellest polnud, kohad jagunesid kiirest ja sujuvalt, oli mudilasi ja oli pütilaudadega kaitseväelasi, ära me raja jagasime.
Suusad olid üsna ettevalmistamata, kuid pidamine oli ülihea ja laskumistel kippusid ka teised pigem ette jääma. Oma jälje oli juba vist 2-nädalane spordipaus jätnud, sest võhma eriti ei olnud. Tuline teevesi TP-s pigem võttis hoogu veelgi maha kui kaasa aitas. Enne TP-d oli ka väike korralduslik ebaõnn – ühes vaikses kohas (tuult ei olnud niigi) tegi miski 7 või nii mootorsaanimeest oma sõidukitega lõbusõite, mis täitis selle osa rajast raske vinguga, mis ei tahnud sealt kuidagi ära minna. Minimaalselt hingates sai sealtki läbi.
Paaris kohas üllatasid korralikud tõusud ja veel ägedamad laskumised. Selliseid polnud ammu saanud. Lõbu pakkus peale minu teistelegi rajatähistuse paar kohta, kus üks suunaja oli lageda põllu ja sirge raja ääres osutamas sõidu suunda. Huvitav kuhu sealt veel oleks minna saanud? Samas oli koht, kus tuli autoteele välja tulla, kuid kus maha minna ei hakanud kohe silma aga üles sai siiski leitud. Ei see ei olnud etteheide, see teebki asja paremaks.
Finišis autasustati ajavõtu, diplomi, medali, tee ja pirukatega. Medal ise oli päris tore:
Tagasiteel finishist võistluskeskuse juurde jutustas üks võistleja, kuidas ta ühel pikal laskumisel pani silmad veidi pikemaks ajaks kinni ja kuidas need ei tahtnud enam avaneda kui vaja oleks olnud. jah jää tõttu siis.
Pärast sõitu joonistas sportstracker sellise asja:
http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/4jg7cps4k7dt8i0b
Vabanduseks olgu öeldud, et träkker sai sisse lülitatud enne starti mõned minutid ja samuti mõned minutid peale finišit.
Tore üritus, tänud orgunnijatele!
EDIT: Kohalik leht pajatab ürituse kohta järgmist: http://www.koduvald.ee/sport/112-2732
Indrekublog 