On laupäeva kaunis hommik. Kell on 8:06. Magad. Telefon heliseb. Tundmatu number ja tundmatu hääl. Teeb ettepaneku osaleda mõne tunni pärast algaval rattaorienteerumisel Aegviidu kandis. Seejuures pole helistajal aimugi, kus maailma otsas asub parasjagu vastaja ja viimasel pole aimugi kus asub helistaja. Mis sa teed? Marge Taivere võttis kohe, kõhklematult chellenge vastu. Kõvad naised siin meite maal!
Enne üritust käis muidugi pidev kontrollnimekirja läbivaatus. Kas vajalik kraam on kõik ühes ja kas vaim on ikka valmis. Viimase eest muretsesid teised isegi rohkem kui mina. Vaatame:
- Tiim regatud – olemas
- rahad makstud – olemas
- transa – olemas
- rattad jms sõiduvarustus – olemas
- Lenksule käivad kaardialused – pmst olemas, Aldo toob.
- Enne teeleasumist võisteljad – olemas… peaaegu.
Vahetult enne minekut helistab Aldo et ekee, jääb ära, tervis vedas alt! Kahekesi aga osaleda ei saa! Mis sa teed? Mis sa teed? Mõtlesin siis et parem proovida kui kohe käega lüüa. Läks õnneks, ning pärast telefonikõnet tuli Margelt sms et ta asus aegviidu poole teele. Vastupidiselt moevooludele sai meie meeskonnast segaseltskond.
Küll alguses tundus kõik ulme keeruline. Mingid pulgad käte külge, kontrollpunktid, kaardid. Viimaseid sai ka kätte alles teatud hetkest, siis mingi plaanitegemise aeg jne. Ma muidugi olin valmistunud ette hoopis teiseks taktikaks – Aldo planeerib trajektoori, loeb kaarti ning mina tõmban Kaiduga. Kui jaksan. Aga nüüd oli törts teisiti. Marge oli küll kaardimajanduses osavaim aga et ta rattasõitja ei olnud, selles ei jätnud ratas kahtlust mitte mingit. Tugevate ratas.
Saime siis jugama ja veidi ootuspärane oli, et alguse punktide leidmisega on keeruline. Aga tasapisi hakkas isegi minu lubjaollus kaardist aru saama. Keeruliseim, mis tuleb ilmselt kogemusega on see, et ei oska mastaabist õigeid vahemaid hinnata. Muidu aga midagi keerulist ei ole. Rahvast sõidab risti ja vastu, see on kõik ok. Rada ja üritus aga sõitis läbi tuttavaid Tallinna Rattamaratoni radu, Jäneda, Nelijärve, tõeliselt kaunid kohad!
Rajakaarti valdav Marge jättis suht esimesena välja punktid, kuhu viivad jooned olid väga katkendlikud ja peenikesed – need pidavat raskelt sõidetavad olema. Sellist kommentaari vaatasime me Kaiduga muidugi väga ükskõikselt, sest meile oleks sobinud mida tehnilisem seda parem. Eriti veel Kaidul naineriga tilkus tatt välja selliseid kohti vaadates. Samas oli aga ju selge, et Marget ja tema ratast, millel sõrmejämedune rehv, peaksime vist seljas kohale vedama. Marge omakorda tegi tagasi sellega, et ühe jooksuka punkti juures viskas “noh, te ei raatsi neid rattaid tee äärde vedelema jätta, jah?” Seega kulges valitud rada väga heaks kompromissiks.
Püüdsin vahepeal vaimu üleval hoida, ning küsisin teistelt et kas me siis kõiki punkte ei võtagi. Marge korraks ehmus, et kas tõesti on nii rumalad pundis. Ma muidugi kohe parandasin et need on mägi-eesti naljad ja ärgu võtku südamesse. Marge kinnitas et TOLLEST pole midagi, ta tegelikult Tartust pärit inime. Peale nalja oli rajal ka rajumaid hetki, kui aegviidu laudteel keegi rattaga, selg ees sealt alla prantsatas. Oigas kõvva, peasüüdlaseks pidas tagataskus olnud võtmekomplekti mis ribidesse pressis. Aga tundus et mees kosus ja sai edasi tiksuda. Noh minu joaks nii oligi, arvestasin et tuleb kena 4h (ajalimiit, mille jooksul peab finishisse jõudma) matkamine. Paaril korral pressisin meelega pulssi üles et saaks pulli ka.
Mida aga lõpu poole, seda rohkem hakkas Marge väsimus tunda andma, eriti just tõusva joonega lõikudel. Püüdsime kaiduga talle nii tõugates kui ratast vedades abiks olla. Ega ta väga hea meelega abi vastu ei võtt, tahtis ikka ise pressida. Viimase varupunkti võtsime liigse kohmitsemisega nii, et finishis olime 3:58. Koht muidugi ulmeliselt taga aga mina olin rahul juba kome kontrollpunkti leidmise järel. Kas ma veel lähen? Ei kinnita ega lükka ümber.
Tänud Marge, päästsid päeva! Aldole tervist!
- Pildid Meelis Toom – http://meelistoom.eu/gallery/index.php/ACE-XDREAM/2014/V-VAUDE-Bike-Xdream
- Etsi blogi – http://spordilinn.blogspot.com/2014/10/sussanini-loikega-bike-xdream-nelijarvel.html
- Viljari blogi – http://viljarsaare.eu/?p=94
Indrekublog 