Peaaegu oli realiseerumas oht, et jaaunari kuus ei saagi siia ühtegi postitust. Õnneks tuli päästis olukorra pealkirjas olev. Kuna selle hooaja suusajuttu pole eriti olnud, pole ka väga palju põhjust, siis veidi põgusalt eeltööst. Kuna talv tulekuga viivitas, siis sai hakatud erinevatel põhjustel hoopis jõusaalis kangutamas käidud, millest oli ilmselgelt omajagu kasu aga kahjuks ei mõjunud hästi kehakaalule. Siiski jõudsin mõne proovisõidu ka teha. sealhulgas Tartu Maratoni ühistreeningul osaleda. Viimase pärast trenni mõttes sinna käik oli täiesti mõtetu, küll aga loeb seltskond ja uued rajad ka midagi. Lisaks oli huvitav kottpimedas sõit, vahele siiski mõni kaasaskantava lambi sähvatus. Niipalju siis ettevalmistusest.
Mulgimaale, täpsemalt Abja-Paluojale minnes valitses väljas üsna käre pakane, mis tekitas, nagu hiljem selgus, asjatult, väikest riietuspaanikat. Ajavaruga sai puusse veidi pandud, tekkis väike ootamise paus. Samas andis see võimaluse kohalike oludega tutvuda ja natuke ümbruses ringi luusida. Lund, nagu selgus, ülearu palju siiakanti sadanud ei olnud. Vaatamata sellele oli meister päris kõva raja kokku lükanud. No olgu, paaris kohas turritas samblakene, aga ei mingit probleemi. Alla 100 inimesega kohaliku tähtsusega üritus andis väga sujuva stardi (OK, tiimikaaslane tegi ühe huvitava täie hooga tagant otsasõidu, mis lahenes kiirelt). Heal juhul oli teiste taga tiksumist ainult esimesel kilomeetril. Pmst sai kohe enda kohe selline mõõdukas tempo valitud aga samas nii, et mitte pildituks sõita. 30 km sõiduks tuli siis 5km ring läbida 6x. Teise ringi ajal hakkas, üldse mitte üllatusena, endast märku andma alaselg, mis on puhas treenimatuse tunnus minuarust. Huvitaval kombel hakkas valu siiski järgi andma. Kolmanda ringi ajal enne joogipunkti (jah, juua jagati topsidest kätte sõidu pealt igal ringil ehk iga 5km tagant), imesin ära ka oma geelipaki, sest kõht kuramus tõmbas päris õõnsaks seest. Siit tuli siis kõrva taha panna see tarkus, et tühja kõhuga rajale ei minda. Enne selle ringi lõppu tuhisesid mööda ka esimesed, mis oli minu arvestuste järgi igati ok ja oodatud tulemus. Kui neljanda ringi kohta pole palju iseloomulikku öelda, siis kask viimast kujunesid miskipärast ülirasketeks, üldine jõudlus oli täiesti kadunud, käed mitte ei lükanud hoogu, vaid pigem liikusid niisama kaasa.
Punnitasin siiski lõppu ära kuidagi ajaga 2:13 ja kui nüüd võrrelda seda sõitu seniste klassikatehnika 30 km sõitudega, siis on edasiminek võimas (TM 2009 – 3:24 ja TM 2010 3:34), ehki kohad polnud teab mis suuremad asjad. Aga üritusele pani minu jaoks kirsi see, et OK, sooja veega pesta sai, aga et ka korralikku leili saunas visata, ületas igasugused ootused. Lihtsalt muinasjutuline.
http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/2bo6lv3p95s3qb1i
Indrekublog 