See oli tegelikult juba jupp aega tagasi, kui mr. Kase pistis oma kliendi juurde viisakusvisiiti tehes selle mulle näppu. Ise üritas samal ajal nägu teha et no näed siuke kord on – peab jagama.
Mis seal ikka, ega ei saa ju halb asi olla. Kes ikka hakkab oma raha teadlikult halbadele kinkidele kulutama. Siiski jäi raamat mõneks ajaks riiulile tolmu koguma. No ei olnud tuhinat sellelaadsete asjadega tegeleda. Lõpuks ikka hakkas kripeldama ja ette võetud sai.
Alguse osa sai ikka ladusalt ära kannatatud aga üldiselt mida edasi seda rohkem oli vaja raamat lihtsalt läbi saada, kuna nii plaju oli juba loetud ju ikkagi. Täiesti harjumatus formaadis, oleks pidanud olema justkui käsiraamat aga jättis rohkem mulje et keegi tahtis maailmale kuulutada oma avastusest arusaamadest.
Kokkuvõtteks võib öelda lihtsalt – no ei veena, vaatamata ka mõnele huvitavale mõtteavaldusele või küsimuse püstitusele.
Indrekublog 