Tegu SEB Kõrvema nelikürituse viimase võistlusega. Seni polnud sellest võistlusest kordagi osa veel võtnud. Nagu enamikel omasuguste seas, on ka siin 2 distantsi, pikk ja lühike. Niipalju on siiski teisti, et pikk on samapikk kui teistel üritustel lühike, ehk 40 km ja lühike on 18 km. Asi seegi kui see inimesi ennast liigutama meelitab.
Aga algas üritus minu jaoks asjaoluga, et kõik regamine oli veel tegemata, teistel nimed kõigil ilusasti internetis kirjas. Kui kohapeal registreerijaneiudelt küsisin et kas ma pean siis nüüd viimaselt kohalt startima, öeldi et loomulikult, nii see asi käib. Aga küsija suu pihta ei lööda ja nii tulin registreerimiselt ära 2 stardigrupi numbriga, olles ennast mätsinud lubadustesse lippu kõrgel hoida ja maksimaalselt pingutada.
Stardigruppi reaalselt kohale jõudes oli ümbritsevatel ratastel tugevas ülekaalus igasugu xt-d ja xtr-d ja karbon jms. Siis hakkas vaikselt kohale jõudma, et ma sõidan ikkagi igasugu kirsipuudega jms ühte sõitu ju. Sellele väikesele kohkumisele vaatamata sai alguses pressitud nagu tuli ja tuli normaalselt, esimese kolmandiku suutsin ikka ümritseva pundiga enamvähem ühte tempot hoida. Peale esimest TP-d aga sain kerge haamri (see on miski ratturite kärn) ja mööda libises mingi aja jooksul ikka omajagu rattureid. Pärast järgmist ja viimast TP-d sai hingamine tagasi ja võtsin ehk mõne kaotatud skalbigi. Aga selles mõttes oli hilja, et finish polnud enam kaugel.
Nii tuligi lõpp vastu võtta selliselt, et oma stardigruppi ma napilt ära ei õigustanud. Siinjuures on mul registreerijaneiude ees väääga piinlik aga tõesti suured tänud, et nad mind kuulda võtsid. Tagantjärgi ei saa muidugi kiitmata jätta ka korraldajaid ja seda ilmselt viimast ülimõnusat sügisilma. Ja muidugi Kõrvemaa rajad, mis pole mitte üheski osas horisontaalsed.
Ilus punkt 2010 hooajale, H100 hullupaberid jäävad veel välja võtmata.
http://www.sports-tracker.com/#/workout/indrek56/ccemqr4ed6t6fm1d
Indrekublog 