Lugu ühest lihtsast maaküla palvemaja lugejastmehest nimega Toomas Tamm. Lugupeetus ongi aga see mis teoses Toomase all kõikuma hakkab. Ta satub peagi pahuksisse oma enda pojaga, kellest on lootnud saada oma talule pärijat, sest linnaselav advokaadiks õppinud vanem poeg enam tagasipöörduja ei ole. Noorem poeg Joosep aga ähvardab siit igavast ja vastikust kohast laia ilma minna ja teeb selle teokski – võttes salaja rahagi kaasa. Kui pahandused veel temaga kaasa ei läinud – naabritalu Rutt, keda peeti veidi pika taibu ja viletsa kõnnakuga tüdrukuks, ootab Joosepi last.
Peale Joosepi lahkub kodust ka noorem tütar Helmi, kelle asjalikust ja kiirest toimetamisest oli talule palju abi, ehk temast suur osa õnnestumisi sõltuski. Läheb paari isa vastuseisust hoolimata eemalasuva alevi fotograafiga.
Joosep aga suudab ühe teo veel vahepeal korda saata ja ise põlguse küla ees täiega välja teenida – röövib üht omaküla talu koos teiste pättidega, ent ometi jäävad vahele. Nii on Toomas oma küla kogukonnast ja jumalasõna lugemisest täielikult välja heidetud.
Nii on Toomas koju jäänud vanemas eas oleva koduabilise Anniga ja oma aastaid halvatud voodihaige naisega. Kohe leiab ta koduabiliseks üksielava Miina, kellele ta olles ise koperdanud viinapudeli otsa ühel ööl ligi tikub. Sellest ei tule midagi välja, ent Miinal on tärkanud teatud lootus kogu majapidamise naise poole üle võtta. See on aga kainenenud Toomasele väga vastumeelt ja ta toob oma koju ära oma peres põlatud Ruti koos pojapojaga, et selgi moel kedagi talule lähemale tuua. Ent kodusõidus jäävad nad hobuse ja vankriga nii õnnetult äikese ette, et Toomas ise saab raskelt viga ja pojapoja kaotab hoopis. Ent Rutt jääb tallu edasi ja näitab et ta pole sugugi taipamatu ja kohmetu naine.
NLõpuks ongi Toomas jäänud oma koju Rutiga kahekesi ja tal on ükskõik mis küla temast arvab, tema elab ja otsustab oma elu ise.
Indrekublog 