F. K. Kaul-i nägemus sageli esile tõstevast ja tsiteeritatavast Watergete afäärist või kuidas seda iganes nimetada. Et raamat on avaldatud 80datel eesti keeles, siis mõistagi on see ikka väga iseloomulikult sündmusi ära kasutav et kõrge moraaliga nõukogude ühiskonnale kapitalistliku demokraatia naeruväärset olemust irvitada anda. No on selline tugev punane alatoon. mis teha. Materjal seegi. Seejuures viib mõttele – kui palju on tänapäeva avaldatud sõnas tulevikus naeru alla sattuvat retoorikat? Pakun, et üldse mitte vähe. Kas see sõna mis me täna mõtlematult ütleme, on ikka ajas murdmiskindel?
-
Jälgi
Following
Already have a WordPress.com account? Log in now.
Indrekublog 